Eesti betoonitootja tehas Venemaal kriisis

"“Ütlesid, otsustage, mida edasi teha!" Peterburis on tublid inimesed, ollakse tänu Soomele asjadega paremini kursis. Saadakse aru, et probleemidega tuleb ellujäämiseks tegeleda,” kiitis Ivask.

Üldiselt ettevõtjad alles hakkavad tema sõnul tajuma, et asi on väga tõsine. Juhid mõtlevad, kuidas oma firmasid vee peal hoida.

“Meil tegi direktor kolm stsenaariumi: kas tehas üldse kinni panna või töötada kolm päeva nädalas või … Kogenud juht teab, kuidas elama jääda. Kõigeks peab valmis olema, ei saa hoida gaasi põhjas ja muudkui edasi põrutada,” tõdes Ivask. “Iga tütarfirma on omaette, eks aasta lõpus vaatame, millised Vene firmade tulemused tulevad.”

Peterburis tegutseb kaks MSI Gruppi kuuluvat firmat: üks on Biznes-Treid, mis on tehase kinnisvara arendaja ja omanik, ning teine ongi Sankt-Peterburg Betoneks, mis toodab kaheksa aastat tagasi alustanud kohalikus tehases betoonpaneele. Tellijad on Peterburis ja lähioblastitest, kaugemale ei ole firmal mõtet vaadata.

Valus põnts

Sel aastal läks ASi Betoneks Peterburi tütarfirmal väga hästi, aga septembrist alates on käive kõvasti kukkunud. Tippkäibest on firmal järgi jäänud 40 protsenti, avaldas Ivask. Kui enne suurt langust oli firma käive kuus 86 miljonit rubla, siis nüüd 37.

Ivaskile meenus, et Eestis oli Betoneksil isegi raskem, seda 2009. aastal, kui käive kukkus neli korda. 200 töötajast jäi tehasesse tööle vaid 50. “Peterburis võib seega hullemini minna,” nentis Ivask.

Kui vene tehase tegevus läheb allamäge, tuleb tegutseda: mahtude kukkudes vähendada tööaega, et maksta vähem palka, sulgeda üksusi.

150 töötajaga Peterburi tehases leiba teenivad võõrtöölised Usbekistanist ja Tadžikistanist vahetasid rublad dollariteks, seejärel saatsid raha koju. Kuna tööliste palgad on poole võrra langenud, tahavad nad juba praegu tagasi kodumaale minna, sest Venemaal töötamine ei tasu ära. “Kui mahud vähenevad, polegi neid vaja. Esimeses kvartalis natuke tellimusi on, ehk ei pea tehast kinni panema.”

Viimati käis Ivask Peterburis kuu aega tagasi. Siis olid venelased veel optimistlikud, arvates, et Euroopa loobub sanktsioonidest. “Meie arvasime muidugi teisiti, sest oleme kriisi läbi elanud, meil on laiem pilt kui neil,” ütles Ivask. “See, et ei jõutaks katastroofini, sõltub siinsetest tarkadest majandusinimestest, aga ei tea, kui paljud neist siin toimetada saavad. Suur poliitika ei hooli majandusest. Ei reageerita adekvaatselt, ei nähta ohtu.”

Lihtsate inimestega ei ole Ivask täna kohtunud, aga raadiost, kus räägitakse pidevalt rubla teemal, on ta nõupidamiste vahepeal kuulnud, et valuutavahetajad ei anna enam dollareid, sest neid ei jõuta kohale vedada ja kurss on inimestele arusaamatu.

Laen viib põhja

“Kui on halb ilm, tuleb selleks valmis olla. Ehk tuleb ka torm. Venelastele on kriis ootamatu. Meie firmal ei ole õnneks pangalaene, ma ei tea, kuidas laenanud firmad asjast välja tulevad.  Kui oleksime laenu võtnud, oleks mu jutt teine, võib-olla ma ei räägikski teiega,” tõi Ivask välja suurima mure, mis võib ettevõtteid laastada. “Ka lihtsad inimesed ei tea, kas võtta laenu või ei -- pangad püüavad agressiivselt laenu anda. Praegu on siin iga asi probleem.”

Tegelikkus on, et Venemaal tekkinud kriis teeb liiga ka teiste riikide majandusele. “Kui üks riik ei suuda oma majandust juhtida, siis kõik kannatavad. Naftahinna langemiseks ei oldud siin, Venemaal valmis, kuigi pidanuks olema varuplaan juhuks, kui su suurim tuluallikas ära kukub,” hindas Ivask.

Ivaski sõnul ei saagi muud öelda, kui et olukord on väga kehv. “Venelastele jõuab see iga päevaga järjest rohkem kohale ja keegi ei tea, mida tulevik toob. Nad on väga mures, ebakindlus on suur,” ütles Ivask, lisades, et kõik jälgivad pingeliselt kurssi. “See on indikaator, mis näitab väga kurba tulevikku: pangalaenud ja import on kallinenud, käibed kukuvad.”

Targemad mõistavad Ivaski sõnul, et majandus seisab üleval tänu nafta ja gaasi müügile. “Kui nafta hind veel kukub, siis rubla nõrgeneb järjest. Tulevikku ei paista kusagilt. Ei tea, kuidas lumepall veerema hakkab. Toiduained ja muu kaup kallineb. Enam ei osteta sõiduautosid, või kui, siis teevad seda inimesed Kasahstanist ja Valgevenest, kus raha ei ole odavnenud,” kirjeldas Ivask. “Et olla edukas, tuleb mõned kriisid läbi põdeda, loodan, et see tuleb Venemaal toimetajatele kasuks.”